Skip to content Skip to sidebar Skip to footer

PUBLISIDADE VAGA SERBISU

Internalmente & Externalmente

CARE International iha Timor-Leste – CITL

Departmentu/ProjetuApoiu Haforsa Sistema Saude no COVID-19 (CoHSIS)
PosizaunChefe da ekipa data kolektor (posisaun 1 kada Municipiu)
GrauGrau 2 step 1
SalariuLoron ida USD 19.32
Lokasaun ServisuMunicipiu Covalima ho Viqueque
Relata baKonsultor
Periodu KontratuOutobru – Novembru 2022 (loron serbisu ± 15: treinamentu loron 2 no koleksaun dadus ± loron 13)
Data taka aplikasaun30 de Setembru 2022
Aplikasaun tenki inkluiCV no karta aplikasaun deit
Aplikasaun tenki haruka ba[email protected]
Numeru ReferenceTL-HSSSP/CO-INDV37, TL-HSSSP/CO-INDV38

INTRODUCTION:

CARE nudar organizasaun internasional nebe luta hodi hamenus kiak iha mundo, nebe foka liu ba servisu hamutuk ho feto no labarik feto atu lori mudansa sustentavel ba sira nia komunidade. Nudar organizasaun non-religious nomos non-politikal, CARE servisu ho komunidade atu azuda kombate kiak liu husi asistensia dezenvolvimentu projetu nomos asistensia ba situasaun emerjensia. CARE fiar katak ho asistensia nebe fo ba feto sira nudar dalan ida nebe diak liu atu kria rezultadu nebe diak ba komunidade nebe sei mukit.

CARE ninia patrimóniu boot-liu maka ema sira. CARE Internasional iha Timor-Leste (CITL) iha ekipa oi-oin ho profisionais sira ne’ebé iha dedikasaun no talentu no serbisu hamutuk hodi fó impaktu ba tempu naruk nian.

Projetu haforsa Sistema saúde no COVID 19 iha Timor-Leste hanesan projetu ba tinan tolu iha Viqueque no Covalima ne’ebe implementa husi Care Internasional iha Timor-Leste.

Objetivu dezenvolvimentu projetu ne’e (PDO) mak atu hametin ka haforsa kapasidade komunidade sira-nian iha sira-nia preparasaun no resposta ba Covid-19 no emerjénsia saúde sira seluk

Objetivu dezemvolvimentu projetu ne’e sei realiza liu husi: I (esforsu atu hametin ligasaun no hadi’a koordenasaun entre instituisaun nivel komunidade sira no programa no servisu formál Governu nian sira iha setór saúde. ii.Haforsa ka hasa’e kapasidade organizasaun komunidade sira-nian. Iii Hadia kumunidade sira nia konsiensia, koinesementu, hahalok konaba COVID 19.

Projetu ne’e sei servisu hamutuk ho Governu Timor-Leste iha nivel Nasionál no sub-nasional no ho suku (autoridade aldeia sira no lider komunitáriu sira.

Alvu intervensaun projetu ne’e foka liu ba fatin rurál sira, feto, labarik feto sira, mane no ema vulneravel sira (hanesan inklui ema ho defisiénsia sira ne’ebé serbisu saúde iha suku no Komité jestaun dezastre sira.

Atividade prinsipal husi projetu nee mak hanesan tuir mai ne’e:

  1. Kapasitasaun ba preparasaun no resposta ba Covid-19 no emerjénsia saúde sira seluk iha nivel komunidade sei inklui: Hadi’a koordenasaun entre organizasaun komunidade sira no sistema prestasaun servisu saúde formal no haforsa kapasidade organizasaun komunidade sira-nian atu prepara no responde ba Covid-19 no emerjénsia saúde sira seluk
  2. Hadi’a konxiensia, koñesimentu, atitude, no hahalok ba Covid-19 no emerjénsia saúde sira seluk iha futuru.
  3. Jestaun no Administrasaun projetu, monitorizasaun no avaliasaun, no diseminasaun koñesimentu.

Atu implementa atividade hirak ne’ebe temi ona iha leten CITL presiza konpreinde klean konaba situasaun atual ne’ebe ligadu ho partisipasaun feto sira nian iha prosesu dezenvolvimentu iha komunidade ho atividade asesmentu inisial ou peskiza baseline durante loron 15 iha fulan Outorbru / Novembru 2022.

Tanba ne’e Projeitu haforsa Sistema saúde no COVID 19 iha Timor-Leste sei rekruta ema na’in 6 (na’in 3 iha Covalima no na’in 3 iha Viqueque) hodi koleta dadus iha suku alvu sira ne’ebe identifika ona. CITL liu husi nia konsultor sira sei fornese  formasaun loron 2  ba enumerador sira molok desloka ba lakasaun. Liu husi formasaun ne’e, partisipante sira sei aprende kona-ba métodu no tékniku entrevista ne’ebé di’ak ho representante lideransa local, representante komunidade,  Inan no Aman, Ema ho Defisensia, Pesoal Saude, komunidade (Feto no Mane) no lideransa Igreija sira bazeia ba prosedimentu CITL nian. Partisipante sira sei aprende kona-ba oinsá kolekta dadus ho tablet no kestionáriu, no sira mós sei aprende kona-ba oinsá fasilita diskusaun grupu (Focus Group Discussion) ho membru komunidade sira.

Partisipante ne’ebé mak selesionadu hanesan kolektór dadus/enumeradór sei servisu iha ekipa ida ne’ebé lidera husi xefe-da-ekipa no sei responsabliza ba koleksaun dadus. Koleksaun dadus ne’e sei hala’o iha area tarjetu sira hanesan Suku 7iha postu Administrativu Fohorem no Fatumea, Municipiu Covalima no  Suku 11 iha Municipiu Viqueque. Kolektór dadus sei uza instrumentu gravasaun no kestionáriu durante halo entrevista ho korespondete sira. CITL sei fornese instrumentu gravasaun no kestionáriu, no matadalan ba kolektór dadus sira hodi uza no la’o tuir durante halo entrevista.

Objetivu ba posisaun

Posisaun ida ne’e ida kritiku tebes ba ekipa CARE, reponsabilidade prinsipal maka atu lidera ekipa koleksaun dadus iha suku targetu.

Responsabilidade

Xefe-da-ekipa nia responsibalidade sira mak hanesan tuir mai:

  • Hodi lidera ekipa koleksaun dadus
  • Hodi hala’o koordensaaun ho suku ka aldeia sira tuir oráriu ne’ebé mak determina ona ba kada diresaun no prosedimentu estudu CITL nian.
  • Apoiu kolektor dadus sira hodi kolekta informasaun ho detalladu inklui respondente sira nia naran, hela fatin, knar no seluk tan) no hatama dadus ho loloos, molok husik hela fatin ida ba fatin seluk loron-loron.
  • Verifika no aprova dadus molok haruka (Submit)
  • Apoiu kolektor dadus sira hodi uza formuláriu ne’ebé maka loos hodi kolekta dadus bazeia ba instrusaun hotu
  • Fo atensaun ba enumerador sira hodi hodi kolekta dadus ho akuradu, kompletu no prienxe ho loloos.
  • Asegura halo tuir regras/étika kona-ba koleksaun dadus no mantein konfidensialidade
  • Partisipa iha enkontru no treinamentu hotu-hotu tuir oras
  • Komprende didi’ak instrumentu koleksaun dadus ne’ebé mak sira sei uza (hanesan gravadór no kestionáriu sira) durante treinamentu
  • Kompriende didi’ak regras no prosedimentu CITL nian kona-ba peskiza/estudu
  • Partisipa iha pilotu no tenke pasa ka atinje rezultadu ne’ebé di’ak/satisfáz
  • Tenke banati tuir kódigu konduta, politíka protesaun labarik no politika salvaguarda CITL nian
  • Apoiu enumerador sira hodi lidera diskusaun iha grupu (focus group discussion) ho membru komunidade ka inan-aman sira iha lian lokál no ajuda halo tradusaun ba Tetum bainhira presiza
  • Asegura  hodi prepara, organiza no rai dokumentus ka dadus hotu ho maneira ne’ebé seguru
  • Atu hatán no responde ba problema, kestaun, isu ka perguntas sira
  • No relata isu ka preguntas hirak ne’ebe hetan ba konsultor no ekipa projetu.

Kualifikasaun no Esperiensia

  • Mínimu tenke remata eskola sekundária (SMA) no iha esperiénsia iha área koleksaun dadus ka peskiza
  • Iha esperiénsia lidera ekipa koleksaun dadus no halo koordenasaun.
  • Iha esperiénsia koleksaun dadus online – uza tableta.
  • Iha kompriensaun no esperiénsia báziku kona-ba peskiza liu-liu iha konteksu komunidade nian
  • Bele ko’alia ho di’ak lian Tetum no kompreende lian lokal ida: tetum-terik no makasae ou makadiki.
  • Bele hakerek nota ka dokumenta entrevista (hakerek)
  • Bele esplika objetivu estudu nian ba respondente
  • Bele no hakarak servisu iha área remota/rurál no komfortavel atu la’o ain kuandu difisil atu asesu ho transporte
  • Bele no hakarak hela iha komunidade nia uma
  • Bele establese relasaun di’ak ho ema seluk inklui komunidade no líder komunidade sira
  • Disponivel ba servisu iha munisípiu sem para ba asuntu ka komitmentu seluk
  • Iha fleksibilidade atu serbisu semana ida loron 6 no fleksibilidade ba servisu fin de semana 

Preferénsia ba kandidatu ho kualifikasaun:

  • Iha esperiénsia halo avaliasaun literasia ho komunidade no Autoridade local sira
  • Iha esperiénsia lidera no fasilitasaun grupu diskusaun sira (Focus Groups)

Atu aplika ba pozisaun ne’e, favor hatama ita-nia karta rekerimentu no Curriculum Vitae ho referénsia ema nain tolu (Favor KETA aneksu dokumentu seluk) liu husi email [email protected], KA hatama ba Edifisu CARE Internasional iha Timor Leste, Bairo Pitte antes ka ba data 30 de Setembru 2022. CARE sei kontaktu deit ba kandidatu sira nebe’e hetan suksesu atu halo entrevista.

CARE fo oportunidade ne’ebe hanesan ba staf hotu atu komete ba diversidade servisu nian. Feto mak sei prioridade liu atu apply ba posisaun ida ne’e.

CARE International Timor Leste iha komitmentu atu proteze ba labarik nia direitu iha area nebe ita Servisu. CARE International Timor Leste iha direitu atu buka dadus revista ruma nebe asegura labarik nia ambiente atu bele seguru